Apple TV+ on otsustanud anda oma tunnustatuimale ulmeuniversumile uue pöörde. Samal ajal kui Apple'i lipulaevaks oleva kosmosesarja viienda hooaja lõpp langeb kokku uue looga, mis sukeldub sügavale Nõukogude Liidu südamesse. See pole tüüpiline jätk, vaid pigem lugu, mis muudab täielikult perspektiivi, asetades meid sellesse külge, kes selles alternatiivses reaalsuses saavutas esimesena Kuul jala maha.
See uuslavastus kolib Houstoni kontoritest eemale, et viia meid NSV Liidu laboritesse ja sõjaväe väljaõppekeskustesse. Põhiidee on uurida, mis toimus nende inseneride ja kosmonautide peas, kes samal ajal kui pool maailma vaatas läände, rajasid lämmatava poliitilise surve all oma teed tähtede poole . See ei puuduta ainult rakette, vaid ka seda, mis tunne on elada süsteemis, kus edu on riigi kohustus ja läbikukkumine pole valik.
Laienenud universum pärast filmi "Kogu inimkonnale" edu
Alates selle frantsiisi algusest 2019. aastal oleme harjunud nägema kosmosevõidujooksu kui ameeriklaste pidevat tagasitulekut. „La La Land“ viib meid aga tagasi 1970. aastatesse , et näha mündi teist külge. See on väga kummaline stiiliharjutus, sest see kasutab ära kogu meile juba teadaolevat ajaloolist tausta, kuid lisab sellele teravuse ja realismi kihi, mida seni olime vaid põgusalt näinud.
Selle lähenemise juures on suurepärane see, et see ei püüa jäljendada originaalsarja optimistlikku tooni. Siin on kõik pimedate koridoride ja riigisaladuste ümber. Sari keskendub Nõukogude programmi töötajate igapäevaelule, kus KGB jälitustegevus on pidev ja iga vale samm võib teie karjäärile lõpu teha või veelgi hullem. See on sisuliselt lugu inimestest, kes on lõksus oma teaduslike ambitsioonide ja režiimi nõudmiste vahel, mis tahtis iga hinna eest oma üleolekut tõestada.
Poliitiline põnevik optimistliku odüsseia asemel
Sarja toon on ehk suurim erinevus seni nähtust. Kuigi kosmoseseiklus on endiselt olemas, kaldub narratiiv palju enam pinge ja intriigide poole. Loojad tahtsid, et me kogeksime külma sõja ajal nii iseloomulikku klaustrofoobset ja paranoilist atmosfääri . Heroilisele humanismile on vähem ruumi ja rohkem külmale kalkuleerimisele ja ellujäämisele bürokraatlikus masinavärgis, mis kõike neelab.
Sari toimub reaalses kohas: Moskvast kirdes asuvas väikelinnas, mida tol ajal isegi kaartidel polnud. Seal treenisid kosmosepioneerid tingimustes, mis olid ülestähenduste kohaselt palju ebakindlamad kui nende konkurentidel. See terav tehnoloogiline realism annab sarjale erilise isiksuse, pannes vaataja tundma end osana salapärasest maailmast, kus iga avastus on rahvuslik aare, mida tuleb hoida luku taga.
Nõukogude programmi taga olev meeskond ja näitlejad
Lava taga leiame tavapärased kahtlusalused, mis on žanri fännidele kvaliteedi garantii. Ben Nedivi, Matt Wolpert ja veteran Ronald D. Moore on taas kord võtnud vastu väljakutse laiendada seda alternatiivajalugu. Nende eesmärk on olnud säilitada ajalooline täpsus tegelaste puhul , kes tegelikult eksisteerisid, näiteks tolleaegsete suurte inseneride puhul, kuid anda neile oma elu selles ajaskaalas, kus venelased on alati sammu võrra ees.
Mis puutub ekraanil näha olevatesse nägudesse, siis loo raskus lasub Rhys Ifansil, kes tundub end legendaarse Sergei Korolevi inspireeritud tegelaskuju kehastamisel täiesti koduselt. Tema kõrval toovad rühm näitlejaid nagu Anna Maxwell Martin ja Alice Englert ellu nimed, mille ametlik ajalugu on unustanud . Need on nende näod, kes tegutsesid varjus, kes kuulasid kõrvaklappide kaudu ja kes riskisid oma eluga kapslites, mis polnud mõnikord nii usaldusväärsed, kui propagandavoldikud väitsid.
Erinevalt eelkäijast väldib see sari aastakümnete vahel hüppamist, keskendudes spetsiifiliselt ühele kindlale perioodile, et isikliku draama täielikult uurida. Kaheksa osa ja küpse lähenemisega sari tõestab end võtmeteosena, mis aitab mõista, kuidas Nõukogude Liidu hegemoonia kosmoses sepistati. Lõppkokkuvõttes jääb alles üsna karm pilt inimlikest ambitsioonidest ja sellest, kuidas mõnikord tähtede poole püüdlemiseks tuleb olla valmis taluma väikest põrgut Maal, tehes selgeks, et kosmosehiilguse hinda ei makstud ainult rahas, vaid ka nende vabaduses, kes selle võimalikuks tegid.
